Monumendi avamine.
20. augustil 2004 toimus bolševismivastastele kaitselahingutele pühendatud mälestusmärgi "60 aastat Eesti kaitselahingutest" avamine. Ausammas püstitati Lihula Vallavalitsuse ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ühistööna. Sama monument seisis 2002. aasta suvel 8 päeva Pärnus Vanas pargis, kust see tollase peaministri Siim Kallase survel linnavalitsuse poolt teisaldati. Avamisele oli saabunud arvukalt sõjaveterane, kes hoidsid 1944. aastal kangelaslikult Narva rinnet, kaitstes Eestit punavene okupantide vastu. Kohal viibis sadu patriootlikult meelestatud eestlasi lähemalt ja kaugemalt. Avaüritusel võttis sõna paarkümmend sõjaveterani ja patriootlike organisatsioonide esindajat, nende hulgas Lihula vallavanem Tiit Madisson (1. pilt), vallasekretär Nansi Kartanas (3.pilt), Eesti Vabadusvõitlejate Liidu aseesimees Heino Kerde (endine 20. SS-relvagrenaderide diviisi võitleja, 7. pilt), ausamba õnnistas sisse EELK Lihula koguduse õpetaja Kaido Saak (8. pilt), kes "tõstis käe fašistlikuks tervituseks", nagu kommenteeris üks Venemaa telekanal. Läänemaa väikelinna Lihula kalmistust sai järgnevail päevil "palverännakute" paik, mida külastasid tuhanded eestlased ja välismaalased.
Monumendirööv.
Vahetult peale monumendi püstitamist hakkasid rahvusvahelised sionistlikud organisatsioonid Anti-Defamation League, American Jews Congress ja Simon Wiesenthal Centre avaldama diplomaatiliste kanalite kaudu survet Eesti valitsusele, et "holokaustiohvreid solvav monument" valitsuse poolt teisaldataks. 2. septembril 2004 toimus USA juudist suursaadiku Aldona Wosi kohtumine Eesti peaministri Juhan Partsiga, kus suursaadik väidetavalt esitas valitsusele ultimaatumi. Selle kohtumise järel kokku kutsutud kiiristungil otsustas valitsus Lihula monumendi teisaldada. Sama päeva õhtul saabusid Lihulasse arvukad politseijõud koos vastava tehnikaga. Lihula kohalikke võime kavandatavast aktsioonist ei teavitatud. Pimeduse saabudes asuti monumendi teisaldamisele (pimeduse varjus tegutsesid kommunistid ka 1940. aastal, kes hävitasid Vabadussõja sambaid), mis pärast mõningaid ebaõnnestumisi saadi tõsta veoauto kasti. Kohalesaabunud lihulalased (umb 400 inimest), püüdsid monumendiröövi takistada. Nende vastu saadeti märulipolitsei, kes tarvitas inimeste vastu pipragaasi ja kumminuiasid. Puhkes vihane kokkupõrge, kus kannatada sai mh ka 11 politseiautot, mitu politseile vastu hakanud meesterahvast sai kergemaid vigastusi. Monumendiröövi ja politsei brutaalset käitumist oma rahva vastu taunis Eesti üldsus, puhkes valitsuskriis. Hiljem tunnistas Lääne Maakohus valitsuse tegevuse ebaseaduslikkust, monument tagastati selle valdajale. Praegu seisab ausammas Eesti vabadusvõitluse muuseumi territooriumil Harjumaal Lagedil.
