ERSP sümboolika kinnitati 7.novembril 2009 toimunud partei asutaval kogul. Nagu praktika on näidanud, ei õnnestu mitte mingisuguste selgituste ega argumentidega sildistamisihimulisi ümber veenda. Asutavale kogule kohaletulnud TV3 reporter Erik Boltowski tahtis meie sümboolikas näha (vaatamata selgitusele) üllatavat sarnasust Saksamaa 1933.-1945. aastal kasutusel olnud riigilipuga. Ehmunud toonil kõlas reporteri kommentaar: "Mis küll saab, kui USA juudiorganisatsioonid sellest teada saavad?" Tõesti, mis küll saab? Ootame siis põnevusega, mis saama hakkab...




ERSP lipp ja sümboolika

Meie saidi päises on kujutatud ERSP lipp. Varasema põhjal teame paljude inimeste, eriti poliitkorrektsete, multikulturismi propageerivate ajakirjanike ja “demokraatlike” poliitikute himu silte kleepida, Seetõttu tahame meelevaldsuste – eelkõige lipul kujutatud sümboli võrdlemist haakristiga - ärahoidmiseks selgitada ERSP sümboolika tähendust.

Lipu keskpaigas valge ringi sees on kujutatud kahte risti asetatud L-ruuni (Lagus, Lagu). L-ruuni seletatakse lahti järgmiselt. See on voolavuse jõud; tegu on energiaga, mis paneb tööle tõusud ja mõõnad – puhta ja eluandva vee voolavuse. L-ruun ehk Lagus-Lagu tähistab ruunide järjestuse teise tsükli lõppu, teravdab intuitsiooni, aitab arendada ja ilmutada okultseid võimeid, hõlbustab tunnetust ja saladustesse süvenemist, kosmose seaduste mõistmist. Igapäevases elus soodustab L-ruun abielu sõlmimist, lahusoleku lõppu ja lahkarvamustest ülesaamist.

Ruunid on tuhandeid aastaid vanad germaanlastest põhjarassi maagilised (paganlikud) märgid, mis olid kasutusel ammu enne, kui latiinide esivanemad lõid oma tähestiku. Ruunide loojaks peetakse Põhjala jumalat Odinit. Igal ruunil on oma maagiline tähendus ja hääldus. Vanemas ruunitähestikus oli 24 põhiruuni, nooremas (9.-11. saj) oli 16 ruunitähte. Paljude Norra, Taani,
Rootsi ja Eesti aladel kasutati ruune veel 20. sajandi alguses (nt peremärkidena). Skandinaavias on tänaseni säilunud rohkesti viikingiaegseid surnute mälestasmiseks paigaldatud ruunikive.

Eesti rahvuskultuuris oli lipul kujutatud kombinatsioonil hobusepealiste unkalaudade (vana taluhoone õlgkatuses oleva kolmnurkse unkaaugu laudääristus) tähendus. Hobuse- ja linnupeakujulistele unkalaudadele omistati maagilist kaitsevõimet, mistõttu kasutati seda motiivi väga tihti ka peremärkidena. Seega on ERSP sümboolikal otsesed juured Muinas-Skandinaavia ja Muinas-Eesti ajaloos ja rahvatraditsioonides.

Lipu sinine väli, musta värvi ristatud ruunid ja valge ring annab kokku Eesti rahvuslipu sini-must-valge värvikombinatsiooni.